Tuuleenergiast tulenevad terviseriskid nõuavad täiendavaid uuringuid.

Nii Rootsis kui ka välismaal on palju inimesi, kes tunnistavad tervise ja elukeskkonna halvenemisest tuuleparkide  läheduses. 

Kuid teadmisi on vaja rohkem ja tuuleenergia müra mõõtmise meetodid tuleks üle vaadata.

See on litsentseeritud arsti ja RVNO terviserühma liikme Ulla Heine aruteluartikkel

Rootsi Keskkonnakaitseagentuur, mis on Rootsis asutus, kes vastutab keskkonnaseadustiku rakendamise juhiste eest välismüra suhtes, usub, et tuuleenergiast tulenev teatav negatiivne mõju tervisele on vastuvõetav. 

See selgus hiljutisel veebiloengul, mida juhtisid ametiasutuse esindajad. 

Arvati, et vastuvõetav võib olla, et kümme protsenti tuuleenergia läheduses elavatest inimestest koges negatiivset tervisemõju.

Kuid kümne protsendi hulgas võib olla igasuguseid inimesi, nii lapsi kui ka eriti kõrge müratundlikkusega inimesi, kelle jaoks võivad tagajärjed olla tõsised.

Loengul avaldati ka lootust, et praegu tuuleenergia müra mõõtmise meetodid vaadatakse üle. 

Seda võib tõlgendada kui muutust ametiasutuse varasemast seisukohast, kus arvati, et puuduvad uuringud, mis tõestaksid tuuleturbiinide mürast tulenevaid negatiivseid tervisemõjusid.

Uuringud näitavad seost

Kanadas asuv uurimisrühm (CM Krogh et al 2020 ) määratles lähedalasuvate elanikena 10 km ja uuris, miks inimesed tööstusliku tuuleenergia tõttu kodudest lahkusid. Korduvad mitut tüüpi terviseprobleemid ja ebamugavustunne, nt unehäired, suurenenud stress, pearinglus, peavalud, surve rinnus ja ärevus. Infraheli (<20 Hz) ja madala sagedusega heli (20–200 Hz) on keskkonnategurid, millel peetakse põhjuslikku seost tööstusliku tuuleenergiaga, mis on seotud läheduses asuvate elanike terviseprobleemidega.

Uurimisrühm Dumbrille et al 2021 on avaldanud teadusliku ülevaateartikli tuuleenergiast ja terviseriskidest. Nad on analüüsinud ligi 200 teadusartiklit, kasutades niinimetatud Bradford Hilli kriteeriume keskkonnategurite ja haiguste vaheliste põhjuslike seoste kohta. Meetodit on kasutatud pikka aega ja see on muu hulgas näidanud seoseid asbesti ja vähi, suitsetamise ja vähi ning alkoholi ja südame-veresoonkonna haiguste vahel. Analüüs võtab kokku, et tööstuslik tuuleenergia võib tõsiselt kahjustada lähedalasuvate elanike tervist. Paljud uuringud järeldavad, et on vaja rohkem uurida.

Siin on loetletud mõned analüüsitud uuringud:

1. Waye jt 2020. aastal läbi viidud Rootsi Sahlgrenska Akadeemia uuring näitas, et tuuleenergia müraga öösel magamine avaldas unele märkimisväärselt negatiivset mõju.

2. Chiu jt 2021. aasta uuring näitas, et madala sagedusega tuuleenergia müra kodus, mille helitugevus on 30–43 dB, suurendas stressi mõju.*

3. Weichenbergeri jt 2017. aasta uuring näitas, et infraheli võib põhjustada muutusi ajutegevuses seoses kuulmise ja emotsionaalse kontrolli piirkondadega, mitte aga vabatahtliku kontrolliga (süda, kopsud, vererõhk, sooled jne).

Rootsi peaks mõõtma ka madalsageduslikku müra

Tänaste regulatsioonide kohaselt on müra nõue keskmiselt 40dBA ja veamarginaal +/-4dBA tööstuslikust tuuleenergiast lähimajades. 

Tuuleenergiast põhjustatud müra on aga keeruline probleem mitmel põhjusel:

• Projekteerijad kasutavad lubade andmiseks arvutisimulatsioone, mis põhinevad varasematel helimõõtmistel vanematelt ja suhteliselt väikestelt töödelt.

• Rootsis kasutatakse helimõõtmisel vana mõõtmismeetodit dBA, mis filtreerib välja infraheli (<20 Hz) ja madala sagedusega heli (20-200 Hz). On olemas kaasaegsemad mõõtmismeetodid dBZ/dBL, mis mõõdavad igat tüüpi helilaineid ja neid soovitatakse ümbritseva müra mõõtmisel.

• Tuuleturbiini müra on oma olemuselt vilistav/pulseeriv, põhjustades heli tugevuse muutumist ühe sekundi sagedusega. Nähtust nimetatakse amplituudmodulatsiooniks ja see suurendab nii häirekogemust kui ka kuuldavust. Tänapäeval on teada, et tuuleenergia müra amplituudmodulatsioon on tugevam talvel ja öösel või varahommikul.

• Tuuleenergiatööstuse omanik vastutab töötamise ajal kontrollide ja müra mõõtmise eest. Loamenetluse eest vastutab maahaldusamet, kuid sõltumatuid kontrollmõõtmisi ei tehta.

• Praegune müranõue 40 (+/- 4)dBA on keskmine väärtus ja praktikas aktsepteeritakse periooditi oluliselt kõrgemaid müratasemeid.

• Ehitatavad ja ehitada plaanitavad tuulikud lähevad järjest suuremaks. 10 aastat tagasi oli kõrgus alla 150 meetri ja rootori läbimõõt kuni 100 meetrit. Suuremate tööde korral suureneb müra levik ning suurema rootori läbimõõduga madalsagedus ja infraheli. Tänapäeva tööstuslikud tuuleturbiinid on oma mõõtmetelt testimata, nende kõrgus on 300 meetrit ja rootori läbimõõt 200 meetrit.

• Maapiirkondades on elamud enamasti puitmajad. Puitkonstruktsioon ei isoleeri madalsagedusmüra, kuid võib halvemal juhul toimida resonantskarbina, mis siseruumides müra võimendab.

Terviseprobleemidest tingitud kahjud

Tänapäeval on teaduslikke tõendeid selle kohta, et rajatud tuuleenergiatööstusel on mõnede lähedalasuvate elanike tervisele negatiivne mõju. 

Me teame, et inimesed võivad haigestuda, kuid selle aluseks olevad mehhanismid ei ole täielikult välja selgitatud. 

Prantsusmaal on hiljuti tehtud kohtuotsus lõppenud sellega, et tuuleelektrifirma peab terviseprobleemide tõttu maksma üle miljoni krooni kahjutasu.

Aga mis kasu on rahast kaotatud tervise eest? 

Keskkonnaagentuuri piirväärtuste järgi on ok, kui haigestub 10 protsenti kohalikest elanikest. 

Mõjutatud on lapsed, täiskasvanud, rasedad naised ja eakad. 

Kavandatavate oluliselt suuremate tööde mõjusid võib pidada tõestamata katseteks. 

Vaja on rohkem uuringuid ja hea algus oleks ka olemasolevate tööstustuulikute tekitatud madalsagedusheli ja infraheli mõõtmine.

Ettevaatusprintsiip eksisteerib inimeste tervise kaitsmiseks ja hetkel teame, et tuuleenergia põhjustab lähedalasuvatele elanikele tervisehäireid. 

Tööstusliku tuuleenergia peatamiseks on vaja poliitilisi otsuseid, sest vaevalt võib olla ok, et tuhandete inimeste tervis on ohus. 

Põhjusliku seose ja piisava ohutuskauguse kaardistamiseks on vaja rohkem uuringuid. Isegi tuuleenergia varjukülgede üle tuleb vaielda.

Ulla Heine
tegevusloaga arst ja ühingu Rättvisa tervisegrupi liige Vindar Norra Östergötland, RVNO.

ORIGINAALARTIKKEL:

https://rvno.se/halsorisker-av-vindkraft-kraver-vidare-forskning/