Kas tuulegeneraatori läheduses elamine on tervisele ohtlik ?
Lõuna-Rootsis ringi sõites üllatas mind, kui lähedal on tuulikud elumajadele.
Ohutu kauguste puhul on lähtutud sellest, et jääd ei tohiks endale peale sattuda ning müratase ei tohiks olla häiriv.
Rootsis puuduvad reeglid elamute ohutu kauguse kohta. Soovitusi leiab nt. 500 meetri kaugusel tuulepargist ja maksimaalselt 40 dB(A)
Probleem on keeruline, kuna ümbritsev keskkond ning tuuliku suurus ja konstruktsioon mõjutavad mürataset.
Selles postituses jätame tähelepanuta, et tuuleenergia on kallis, riigi poolt sertifikaatidega doteeritud, tapab linde ja nahkhiiri, reostab meie maastikku jne. .
Infraheli on heli sagedusega alla 20 Hz ja seda inimkõrv ei taju.
Kui vaatame piirväärtust 40 dB(A), siis see tähendab, et heli jaoks kasutatakse filtrit, vt allpool olevat sinist kõverat.
Madala sagedusega infraheli ignoreeritakse, filtreerides see matemaatiliselt ära.
Selle eesmärk on simuleerida seda, mida kõrv tajub. Kuid see ei ütle midagi terviseriskide kohta.
Keegi ei väida, et maksimaalselt 40 dB(A) välistaks terviseriskid.
Nüüd on järjest rohkem häireteateid ohtliku infraheli kohta. Läkartidningenis kirjutab otoneuroloog PhD Håkan Enblom terviseriskidest:
«Mitmed uuringud on leidnud, et tuulikute läheduses elavatel inimestel esineb sagedamini tõsiseid unehäireid ja depressiooni. Samuti on nad avastanud sagenenud pearingluse, tinnituse, heli ülitundlikkuse, peavalude, autonoomse närvisüsteemi suurenenud aktiveerumise ja palju muud.
Tuuleturbiinide rütmiliselt pumpav infraheli on stimulatsioon, mis mõjutab sisekõrva sensoorseid funktsioone. Sensoorse ülitundlikkusega inimestel võib selline stimulatsioon esile kutsuda tsentraalse sensibilisatsiooni koos sümptomitega, nagu ebastabiilsus, pearinglus, peavalud, keskendumisraskused, nägemishäired jne.
Probleemid tekivad isegi siis, kui mõõdetud müratase on suhteliselt madal, sest infraheli mõjutab ja muudab pidevalt kohleaarahela kaudu sisekõrva vedelikuruumi rõhku.
Tuuleturbiinide pulseeriv helirõhk kutsub kaudselt esile ka autonoomse närvisüsteemi aktiveerumise koos suurenenud adrenaliini eritumisega koos kaasneva stressiga, paanikahoogude, kõrge vererõhu ja südameataki riskiga suurenenud sensoorse tundlikkusega inimestel.
Seega ei räägi me traditsioonilisest mürakahjustusest, vaid pulseerivast kuuldamatust helist, mis mõjutab inimesi erineval viisil.
Riske kokkuvõtva juhendi leiab siit .
Terviseriskid, mille eest tuuleturbiinide infraheli tõttu hoiatatakse erinevates uuringutes, on järgmised:
- Raskused magada
- Peavalu
- Depressioonid
- Raskustunne kõrvades
- Pearinglus
- Vertiigo
- Iiveldus
- Kontsentratsiooni- ja mäluprobleemid
- Südamepekslemine
- Paanikahoog
- Südame pekslemine
- Kõrge vererõhk
Paljud sümptomid on tõenäoliselt kaudsed.
Kui uni on häiritud ja adrenaliin tõuseb, võib pikapeale tekkida palju erinevaid haigusi.
Ma ei väida, et on tõestatud, et kõik ülaltoodud tervisehädad on põhjustatud tuulikutest. Kuid häireid on nii palju, et on vaja sõltumatuid uuringuid tuuleturbiinide inimeste tervisemõjude kohta.
Ettevaatusprintsiip, millele nii paljud puna-rohelised viitavad, ei paista Rootsi tuuleenergia puhul kehtivat. Me ei saa oodata sõltumatuid uurimisprojekte infraheli kahjulike mõjude kohta.
Peavoolu meedia meedia tuuleturbiinide negatiivseid tervisemõjusid muidugi ei uuri.
Lõppude lõpuks on need jõu tööriistad ja peaksid tuuleenergia kohta ütlema ainult positiivset.
Viited:
Ambrose, Stephen ja Rand, Robert 2011 "Bruce McPhersoni infraheli ja madala sagedusega müra uuring "
Madala sagedusega müra suurtest tuuleturbiinidest
Tuuleenergia ja eluaseme vaheline minimaalne kaugus
Meditsiiniajakiri – otoneuroloog Håkan Enblom
Jyllandsposten naaritsafarmidest
Waubrafoundation – sümptomite loetelu
Originaalartikkel: https://klimatupplysningen.se/ar-det-farligt-din-halsa-att-bo-nara-ett-vindkraftverk/
___________________________
Comments
Post a Comment